Mikser nagu mikser

Lapsed – Eesti häbiplekk

Sven Mikser on lõpuks leidnud, sõnastanud ja ka avalikkuse ette toonud Eesti põhilise probleemi! Sotsiaaldemokraatide jaoks üheks kiiremaid lahendusi nõudvaks väljakutseks võitlus ühe tänase Eesti suurima häbipleki ja strateegilise ohuga – laste vaesusega.  Seda, et lapsed kurjast on , teadsime juba varem. Ja ükski Ibumax seda ei ravi. Kuid Mikser püüab kergitada oma erakonna kompetentsust selles, milles teised on niikuinii strateegiliselt ja pikaajaliselt läbikukkunud. Mikser kiikab liivakasti poole. Piiludes, kas sinna  pole maha unustatud mänguasju, millega demokraatiat ” arendada”. Ta kaevab. Esialgu pihkudega. Ja ennäe, ongi üks kühvlike millega vehkida. Rõõmukisa algab. Lapsed, lapsed, lapsed. Siinkohal meenub üks laul fotograaf Sägast, keda lapsed algul kartsid, aga kellega nad pärast ära harjusid. Mina igatahes kardaks pigem Mikserit kui ta sellist juttu räägib. Igaks juhuks. Suur mees, lapse jutt.
Ka  ülejäänud essee Eesti visioonist meenutab nagu universaalse köögikombaini kasutusjuhendit: programm, süsteem, konstrukt…  Mikser on töötanud ilmselgelt suurtel pööretel. Vedru leidis tööriistakastist lookese Hansust ja Gretest. Seda lugedes peaks selgeks saama, milles Eesti probleem tegelikult on.

“Kunagi väga – väga ammu elas ühel kaugel maal vaene puuraidur oma naise ja kahe lapsega. Poisi nimi oli Hans ja tüdrukut kutsuti Greteks.

Ühel päeval läks puuraidur koos oma lastega metsa puid tooma.Seni kuni isa puid raius,korjasid lapsed metsas seeni.Mõne tunni möödudes märkasid  lapsed, et nad on ära eksinud. Pimedus laskus kiiresti maale ja lapsed ei näinud enam koduteed.

Nende juurde lendas vana öökull, kes juhatas nad imeliku majakese juurde. Majake, mis nende ees seisis, ei olnud tehtud ei kivist ega puust –puha suhkrust ja magusast saiast.Siin jätkus pidusööki tundideks ja lapsed lasksid sellel hea maitsta! Äkki avanes majakese uks ja lävele ilmus väike priske vana naine. Grete ehmus ja tahtis jooksu panna, kuid naine rahustas teda ja kutsus lapsed sisse. Hans ja Grete ei aimanud mingit ohtu ja uinusid rahulikult.

Hommikul äratas neid aga hoopis kole nõid. Magusa maja asemel leidsid nad end armetust hurtsikust. Nõiamoor otsustas Hansu patta panna ja ära süüa. Kui Moor ahjus puid kohendas, lükkas Grete ta ahju, et oma venda päästa.

Lapsed otsustasid sellest süngest kohast kiiresti lahkuda. Nad võtsid kaasa nõiamoori  kassi,kes ammu endale uut peremeest ihkas.

Enne öö saabumist märkasid lapsed viimaks oma kodumaja. Suur oli vanemate rõõm oma lapsi nähes. Hans ja Grete lubasid edaspidi ettevaatlikumad olla”.

Allikas: Delfi

Advertisements
Published in: on 31. märts 2012 at 17:51  Lisa kommentaar  
Tags: , , , ,

Vallatud puuviljad!

lihtsalt puuvili

lihtsalt puuvili

 
Buddha pirn herr Songilt

Buddha pirn herr Songilt

 

Kes siis veel?

Kes siis veel?

 

punane vigur

punane vigur

 

 

Vaimuallikas:  http://www.elu24.ee/?id=159742

Published in: on 4. sept. 2009 at 08:44  Lisa kommentaar  
Tags: ,

Tarja Halonen ootab kosmosest kõnet.

tarja

Soome president Tarja Haloneni ootab täna ees telefonikõne Rahvusvahelises kosmosejaamast ISS, kust talle helistab Soome juurtega astronaut Timothy Kopra. Esialgsete andmete järgi helistab astronaut riigipea Naantalis asuvasse Kultaranta suveresidentsi nelja paiku.

Kuid Muumimaa on juba hommikust saati kihevil. Jutustab 2 lapse ema Miina Lohikala: ” Olime just Muumipapaga pilti teinud ja suundusime seikluspuistosse , kui äkki väike Petteri hakkas kaebama valu seljas. Kui hakkasin uurima, et mis või kuidas valutab ja kas äkki arstiabi tarvis, ütles Petteri, et üks tädi oli teda kännükä antenniga torganud. Voi helvetti mõtlesin ma ja uurisin lähemalt, mis tädi see selline oli. Petteri ütles, et selline keskiikäinen, punase peaga nagu Pippi ja hästi suure telefoniga tädi. Olin tolalta täitsa pois, käsutasin Petteri ja väikse Saija pingile istuma. Ise hakkasin kännükäga Pippit otsima. Ei läinudki palju aega kui märkasin punapäist terroristi. Läksin juurde ja küsisin, et miks sa antenniga Petterit torkasid? Pippi tegi suured silmad ja ütles, et see on täiesti esmakordne asi ja väga vajalik. Ma küsisin, kuidas vajalik? Pipi vastas, et ta teeb katset, kas ikka töötab. No miks siis ei tööta, mõtlesin ma. Petteril seljal punane kihelev laik. Siis pistis Pipi telefoni mulle nina alla ja ütles: siia tuleb kõne kosmosest. Mitäää, küsisin ma. Kas oled Lapinlahden sairalasta jalga lasknud või? Aga Pipi ei vastanud mulle, vaid pomises omaette: miksi se ei soi, miksi se ei soi….”

Vaimuallikas:  http://www.postimees.ee/?id=148638

Published in: on 3. aug. 2009 at 12:38  Lisa kommentaar  
Tags: ,

Hommikukohv Reformierakonnalt?

“Kas tead seda tunnet, kui ärkad mõnusas maakohas suvehommikul päiksetõusuga, kallad endale kruusi kohvi ja õue astudes kastelõhnalist värsket õhku sisse hingates tabad end mõttelt: „Täna tuleb väga ilus päev!”

Meie Reformierakonnas soovime muuta eestlastel kõik hommikud just niisugusteks.

Et meist saaks terve, elujõuline, vaba ja õnnelik rahvas.”

158_confused_man_looking_at_a_shark_fin_in_his_coffee_cup.jpg

Õige – mättaromantika kõlbab ehk Jaan Tättele, kuid õnnelik eestlane armastab hommikukohvi kruusis, mitte termoses. Kes soovib idüllilist maaelu – toetagu Reformierakonda!

Vaimuallikas:  http://www.reform.ee/ee/reformierakond-huvitavat-seisukohad-artiklid-k%C3%B5ned-kampaaniad

Published in: on 1. aug. 2009 at 22:10  Lisa kommentaar  
Tags: ,

Iseseisvuspartei tegi kõigile ära!

NLKP XXII kongressil kinnitatud programmis leidub prohvetlik  ennustus: ” Kasvab torujuhtmetranspordi osatähtsus.” Nüüd –  pea pool sajandit hiljem hakkab realiseeruma meilgi lootus, seda ilmaimet nägema saada. Ent millised plaanid transpordi vallas on kohalikel parteidel?

1.EER: Ühistranspordikorralduses eelistame kombineeritud transpordisüsteeme, milles kiirelt suuri masse transportiv rööbastransport on kombineeritud kohaliku radiaalse bussitranspordiga… Kokku 187  sõna.

2.KE: Loome omavahel haakuva üleriigilise transpordivõrgu, lähtudes reisijatevoogude analüüsist… Kokku 139 sõna.

3.EKD: Eesti side- ja energiavõrkude ning teedevõrgu väljaarendamisel peab riigi kontroll nende üle säilima. Vajalik on moderniseerida raudteed ja sadamad ning tõhustada rahvusvaheliste piiripunktide ning tolli tööd. Et paremini ära kasutada Eesti soodsat asendit transiitmaana, peame vajalikuks rajada rahvusvahelisi magistraalteid. Kokku 39 sõna.

4.RL: Eesti on väga hästi lõimitud Euroopa ja Euraasia transpordivõrgustikku. Logistikakeskusena on  meie tugevuseks lisaks asukohale erakordselt suutlik oskustööjõud. Toetame Euroopa Liidu ühtse transiidi- ja transpordipoliitika kujundamist. Kokku 26 sõna.

5. IRL: soodustab ja laiendab ühiskondliku transpordi kasutamist,laiendab kergliiklusteede rajamist;
jätkab ettevalmistusi ohtlike raudteeveoste ning kaupade ümberlaadimiskeskuste kesklinnast väljaviimiseks Tallinnas, Tartus ja teistes linnades. Kokku 23 sõna.

5.SDE: Transiidipoliitika hõlmab sadamate ja raudtee moderniseerimist, rahvusvaheliste
magistraalteede rajamist ning tolliameti töö tõhustamist. Oluliselt vajab arendamist raudtee logistika ja infrastruktuur. Kokku 20 sõna.

6.ISESESVUSPARTEI: Infrastruktuur peab kuuluma riigile, näiteks raudteed, energeetikaettevõtted, suuremad sadamad, jne. Kokku 10 sõna.

7. Kuna Reformierakonna kodulehele logimine ebaõnnestus, siis võib ainult oletustele tugineda, ja seda prohvetliku dokumendi toel: ” Ilmselt arendatakse edasi uusimat reaktiivtehnikat, eelkõige õhutranspordi alal ning samuti kosmose vallutamist.”

Numbrid räägivad selgelt, et Iseseisvuspartei tegi vähemalt sõnades kõigile ära.

Sest vanasõnagi ütleb : vähem möla – pikem tee!

Olgu veel lisatud, et roheliste masse vedav radiaalbussiplaan ületas Nikita aegseid prohveteid 74 sõnaga.  Kes oskab võib selle meetriteks teisendada.

Vaimuallikas: Parteide programmdokumendid.

Published in: on 1. aug. 2009 at 09:47  Lisa kommentaar  
Tags: , , , ,