Selle teema all võiks leelotada vabalt Ristiisa laadis, aga tegelikult on olukord palju käega katsutavam ja ka silmaga nähtavam. Tallinna valvekaameral õnnestus näha, kuidas veerandtunnise valesti parkimise eest auto ühes tükis koos ühekuuse imikuga minema veeti. Ogarad kontrolörid näitasid taaskord oma agarust. Või vastupidi. Kusjuures Tallinn tahab olla avatud ja sõbralik linn. Kusjuures lastesõbralik. Oh sa mu tagumik.
Leidsin ühed exceli väärilised andmed, kus ainuüksi ühes kvartalis tuleb linnal ligi poole miljoni eest kirjutada korstnasse nn. tundmatuid nõudeid, mis suure tõenäosusega kuuluvad välismaistele autoomanikele. Suures osas soomlastele. Oleks huvitav teada, mis see summa aasta peale teeb ja mida nende tundmatutega ette on võetud? Mitu soome autot on ära teisaldatud? Või on kehtestatud vaikiv kokkulepe, et välismaa meeste ees lömitatakse? Kas äkki ei koheldagi kõiki võrdselt? Igaljuhul lööb see kellegi prognoosi kõva augu, mida kompenseeritakse ogarate võtetega kohalike elanike arvelt. Milline külalislahkus ja sõbralikkus. Oh sa mu tagumik.
Kai Kalamees kirjutab aastataguses loos, et politseist on saanud trahvimasin. Trahvide ja lõivude kohatise mitmekordistamise taga on ennekõike karjuv rahapuudus. Seetõttu pöördusidki eelarve koostajad viimases hädas vana äraproovitud võtte juurde.«Lõivude suurus ei vasta enam ammu põhimõttele katta teenuse osutamise kulud. Nendest on saanud riigieelarve aukude lapid,» arvustas hiljuti parlamendis kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman. Selle artikli põhjal õpime ära uue numbri, mille suurusjärk jääb napilt miljardi alla. See on raha, mida riik lootis aasta tagasi ja pole alust kahelda, et loodab ka tulevikus pättuste eest saada.
Tulles tagasi herr Lumani öeldu juurde, siis lõivude suurus mitte ainult ei ole ebaproportsioonis teenuse kuludega, vaid ka teenuse endaga. Näiteks peavad kutselised autojuhid, sh taksojuhid läbima iga 5 aasta tagant ametialase täiendkoolituse. Põhjuseks toodi argument, et selles vahemikus seadused muutuvad ja autojuht peab nendega kursis olema. Oh sa mu tagumik. Liiklusseadus selle põhiosas kohe kindlasti ei muutu. Esmaabivõtted samuti mitte. Ainuke, mis muutunud, on seotud kindlustusega, kuid omades kindlustuspoliisi ei ole nagu vaja kindlustusseadust pähe õppida. Nagu 2+2 liitmiseks ei pea õppima ülikoolis matemaatikat.
Kindlustus on teenus ja seda vahendab kindlustusagent. Kindlustuse küsimused jäägu talle lahendada. Aga auke on vaja lappida.
Hea meelega esitaksin paradoksaalse üleskutse. Inimesed-hakakem korralikeks ja ajagem riik selle miljardi võrra pankroti poole! Sest riik, kes majandab end pätituluga pole eksisteerimist väärt. Sama käib ka linna ja iga teise omavalitsuse kohta. Sest senikaua, kui on võimalus pätiraha korjata ei muutu ka kõlavad loosungid nagu avatus, abivalmidus ja sõbralikkus kunagi reaalsuseks. Miks? Sellepärast, et võimalused elada korraliku inimesena kahanevad iga päevaga ja pätistamine toimub olenevalt valdkonnast iga 15 minuti kuni 5 aasta tagant.Iga minuti, iga kilomeetri eest. Riik vajab pätte, sest korralikelt inimsestelt pole õigust nõuda.
Pätitulu võimatuks tegemisega kaoksid ka ogara iseloomuga töökohad, mis ei hiilga ei abivalmiduse ega sõbralikkusega. Kuid meile polegi vaja ebasõbralikke töökohti. On vaja, et makstud maksude eest saaks inimväärikalt oma toimetusi toimetada, mitte vaadata kohustusliku reklaamprogrammi volitatud isikute kiiskavatest sihverplaatidest, mis laterdavad avatusest, sõbralikkusest ja abivalmidusest. Ja Tallinna autoomanikud on selle ära teeninud, et nende ja nende laste maksude eest rajatud teedel saaks parkida inimväärikalt. Ja selle on ära teeninud ka mujalt siia linna tulnud. Sest Tallinn on külalislahke ja sõbralik linn.
Kuid “Inimväärikus on puutumatu” – arusaam puudub Eesti põhiseaduses.Vot, milline riik meil on.